Esialgne varulehekülg
Artiklite varuleht 17.02.2005-05.04.2005

Noarootsi jäätee avab tänavu riik Enriika Liiv Loe kommentaare (6) Esimest korda on Noarootsi jäätee tänavu riigiteede nimekirjas ning selle avamine ja hooldamine on teedevalitsuse tagada. „Tee sai riigi kätte, sest ta kunagi oligi riigi finantseerida,” ütles Noarootsi vallavanem Ülo Kalm. „Suurte reformidega unustati sellised asjad ära ja nüüd jõudis see jälle ringiga riigi kätte tagasi.” Kalm kulutas mitu aastat ministeeriumi ja ametnike uksi ning pidas kirjavahetust, enne kui tee läks tagasi riigi teha ja hooldada. Kui paar aastat sai Noarootsi vallavalitsus jäätee rajamiseks toetust maanteeametilt, siis mitu aastat rahastas jääteed Läänemaa omavalitsusliit, osa aastaid Noarootsi vald ise. Mõnel talvel jäi jäätee rahapuudusel üldse avamata. Praegune koostöö teedevalitsusega on Kalmu hinnangul hea. „Lahkunuist pole hea rääkida, kuid Kippak (Lääne teedevalitsuse eelmine juht — toim) ise oli jäätee vastu,” lisas Kalm. Noarootsi vallavanem soovis edasi anda tänu eelmisele majandusministrile Meelis Atonenile, kes jäätee riigiteeks tegi. Teedevalitsuse Lääne osakonna juhataja Urmas Robami sõnul on Noarootsi jäätee avamine lähiajal tõenäolisem kui Vormsi jäätee tegemine. Haapsalu ja Noarootsi vahelise jää paksus oli üleeile mitteametlikel andmeil 19 cm, ütles ta. Jäätee võib avada, kui jää paksus on üle 21 cm, siis kannab ta 2 tonni. Robami sõnul algab ka tänavu jäätee tõenäoliselt Vasikaholmilt. Tee pikkus on ligikaudu 3,5 km. Jäätee rajajat ja hooldajat ei ole teedevalitsus veel valinud, kuid soovijaid on. Tööde teostaja valitakse lähipäevil. „Et töömahud pole nii suured, siis ei ole riigihankeid korraldatud,” märkis Robam. Et jäätee on riigi teha esimest aastat, ei osanud Robam ennustada, kui kalliks Noarootsi vahelise jäätee rajamine ning hooldus läheb. Hind oleneb lume kogusest ja tee lahtioleku aegadest. Vormsi jäätee keskmine kulu oli 2003. aastal 3000–5000 krooni päevas. Paar aastat tagasi loeti jääteel ööpäevas kokku 180 autot, kuid Kalmu sõnul võis neid rohkemgi olla, sest 24 tundi järjest ei loendanud keegi. Nelja kuu jäätee hinnaks pakkus Noarootsi vallavanem 55 000 krooni. „Huvitav, kui palju võib sama töö riigile maksma minna?” küsis ta. Ametlikult ei ole jää paksust mõõdetud, kuid teenus kavatsetakse tellida lähipäevil. Vormsi teel on jääpaksus mitteametlikel andmeil vaid 14 cm. „Jää on liiga õhuke. Vaevalt et tee sel aastal avataksegi,” ütles teedevalitsuse Lääne osakonna juhataja Urmas Robam.
Jääpaksused 23.02.2005 23.02.2005 Iseseisvuspäeva laupäeval kell 10.30 oli Salinõmmes külma 10,3 C kraadi, puhus nõrk kirdetuul, taevas oli peaaegu pilvitu ning päike paistis. Lumikate oli Salinõmme heinamaal 19...24 cm, merejääl vaid paar sentimeetrit. Päris ilma lumeta kohti polnud merel märgata. Mõningaid jääpaksusi näeb järgneval skeemil.
Jääteed jäävad tänavu rajamata Hiiumaa.ee 25. veebruar.2005 Kalda läheduses on jää parajalt paks.
(Erakogu) Seoses tõeliste talvetemperatuuride saabumisega tundis raadio Kadi huvi, kas varasematel aastatel mandri ja saarte vahel jääteed rajanud AS Levelil on plaanis ka tänavu seda teha, vahendab Saarlane.ee. Firma juhataja Toomas Matt'i sõnul neil hetkel sellist plaani ei ole. Ta tõi põhjenduseks merel piisavalt tugeva jää puudumise. Ehkki kalda läheduses on jää paksus piisav, ei ole see kaldast eemaldudes veel turvalise tee rajamiseks sobiv. Samuti arvas Matt, et kui varasematel aastatel on talitee tulnud rajada firma omavahenditest, siis nüüd peaks selleks vahendeid leidma ikka riik. Maanteeameti teatel on tänase seisuga ametlikult korrastatud ning liiklejatele avatud ainult Haapsalu – Noarootsi vaheline 3,1 km pikkune jäätrass. Teiste Eesti saarte ja mandri vahelise jää seisukord on kontrollimata ning autodega jääle minek võib olla eluohtlik!
AS Level veel taliteed väinale rajada ei kavatse (4) Seoses tõeliste talvetemperatuuride saabumisega, tundis raadio Kadi huvi, kas varasematel aastatel mandri ja saarte vahel jääteed rajanud AS Levelil on plaanis ka tänavu seda teha. Firma juhataja Toomas Matt'i sõnul neil hetkel sellist plaani ei ole. Ta tõi põhjenduseks merel piisavalt tugeva jää puudumise. Ehkki kalda läheduses on jää paksus piisav, ei ole see kaldast eemaldudes veel turvalise tee rajamiseks sobiv. Samuti arvas Matt, et kui varasematel aastatel on talitee tulnud rajada firma omavahenditest, siis nüüd peaks selleks vahendeid leidma ikka riik.
Rimma Kuhi Raadio Kadi 25-02-2005
Noarootsi jäätee avab tänavu riik Enriika Liiv Loe kommentaare (6) Esimest korda on Noarootsi jäätee tänavu riigiteede nimekirjas ning selle avamine ja hooldamine on teedevalitsuse tagada. „Tee sai riigi kätte, sest ta kunagi oligi riigi finantseerida,” ütles Noarootsi vallavanem Ülo Kalm. „Suurte reformidega unustati sellised asjad ära ja nüüd jõudis see jälle ringiga riigi kätte tagasi.” Kalm kulutas mitu aastat ministeeriumi ja ametnike uksi ning pidas kirjavahetust, enne kui tee läks tagasi riigi teha ja hooldada. Kui paar aastat sai Noarootsi vallavalitsus jäätee rajamiseks toetust maanteeametilt, siis mitu aastat rahastas jääteed Läänemaa omavalitsusliit, osa aastaid Noarootsi vald ise. Mõnel talvel jäi jäätee rahapuudusel üldse avamata. Praegune koostöö teedevalitsusega on Kalmu hinnangul hea. „Lahkunuist pole hea rääkida, kuid Kippak (Lääne teedevalitsuse eelmine juht — toim) ise oli jäätee vastu,” lisas Kalm. Noarootsi vallavanem soovis edasi anda tänu eelmisele majandusministrile Meelis Atonenile, kes jäätee riigiteeks tegi. Teedevalitsuse Lääne osakonna juhataja Urmas Robami sõnul on Noarootsi jäätee avamine lähiajal tõenäolisem kui Vormsi jäätee tegemine. Haapsalu ja Noarootsi vahelise jää paksus oli üleeile mitteametlikel andmeil 19 cm, ütles ta. Jäätee võib avada, kui jää paksus on üle 21 cm, siis kannab ta 2 tonni. Robami sõnul algab ka tänavu jäätee tõenäoliselt Vasikaholmilt. Tee pikkus on ligikaudu 3,5 km. Jäätee rajajat ja hooldajat ei ole teedevalitsus veel valinud, kuid soovijaid on. Tööde teostaja valitakse lähipäevil. „Et töömahud pole nii suured, siis ei ole riigihankeid korraldatud,” märkis Robam. Et jäätee on riigi teha esimest aastat, ei osanud Robam ennustada, kui kalliks Noarootsi vahelise jäätee rajamine ning hooldus läheb. Hind oleneb lume kogusest ja tee lahtioleku aegadest. Vormsi jäätee keskmine kulu oli 2003. aastal 3000–5000 krooni päevas. Paar aastat tagasi loeti jääteel ööpäevas kokku 180 autot, kuid Kalmu sõnul võis neid rohkemgi olla, sest 24 tundi järjest ei loendanud keegi. Nelja kuu jäätee hinnaks pakkus Noarootsi vallavanem 55 000 krooni. „Huvitav, kui palju võib sama töö riigile maksma minna?” küsis ta. Ametlikult ei ole jää paksust mõõdetud, kuid teenus kavatsetakse tellida lähipäevil. Vormsi teel on jääpaksus mitteametlikel andmeil vaid 14 cm. „Jää on liiga õhuke. Vaevalt et tee sel aastal avataksegi,” ütles teedevalitsuse Lääne osakonna juhataja Urmas Robam.
Lääne politsei hoiatas Vormsi eluohtliku jäätee eest BNS 28.02.05 Maanteeameti järel hoiatas ka Lääne politseiprefektuur Rohuküla ja Vormsi vahel oleva mitteametliku jäätee kasutamise eest. "Politseile on teatavaks saanud, et nimetatud trassil on jää kohati lagunenud ning seetõttu on autoga jääle minna eluohtlik," teatas Kaja Kukk prefektuuri avalikkussuhete büroost ajalehe Lääne Elu teatel. Politsei soovitab keelatud kohtades ja mitteametlikel jääteedel mootorsõidukitega mitte liigelda ning jääteel järgida kõiki ohutusnõudeid. Ametlikult on Läänemaal jäätrass autoliikluseks avatud vaid Haapsalu ja Noarootsi vahel, kuid juba möödunud nädalast sõidavad paljud autojuhid üle jää ka Haapsalu ja Vormsi vahel. Reedel hoiatas ka maanteeamet saarte ja mandri vaheliste mitteametlike jääteede eest, kus jää seisukord on kontrollimata ning autodega jääle minek võib olla eluohtlik. Ainus ametlik jäätee Haapsalu ja Noarootsi vahel on avatud kella 7.30-17.30 ning seal tohivad sõita kuni kahe tonni raskused sõidukid. Täpsed liiklemisreeglid on kirjas trassi alguses asuval infotahvlil. BNS
Jää ja lumi 28.02.2005 01.03.2005 Küünlakuu viimasel päeval oli Salinõmmes kella 14 ajal -7 C kraadi külma, puhus nõrk põhjakirde tuul, taevas oli pilves ning aegajalt sadas üsna tihedat lund. Salinõmme heinamaal oli lumikate 27...34 cm paks. Jää- ja lumepaksused Salinõmme ning Hanikatsi vahel on toodud järgneval skeemil.
Talv tuli jäätee jaoks liiga hilja Neljapäeva lõunal oli Hiiu Lehel telefonikõnelus Kärdla teemeistri Raivo Kibuspuuga, kes oli parasjagu uurimas Hiiumaa ja mandri vahelise jäätrassi tegemise võimalusi. Kõneluse hetkel oli teemeister 8 kilomeetri kaugusel Heltermaast. "Kahjuks tuleb auto sõidusuund keerata Hiiumaa poole tagasi, sest jää hakkab õhemaks minema. Jää paksus oli 20-35 sentimeetrit, aga siin on vaid 16 cm," ütles Raivo Kibuspuu. "Rohkem edasi ei riski minna. Läbitud lõigul oli mitmeid pragusid," lisas ta. "Selleks, et jääteed saaks avada, peab olema jää paksus õhemates kohtades minimaalselt 21 sentimeetrit." Külmade jätkudes võib jää paksus küll kasvada, kuid Hiiumaa ja mandri vahelise jäätrassi rajamiseks sel aastal siiski ei lähe, sest trassi avamiseks tuleb riigilt taotleda eraldi rahalisi vahendeid. Sõru sadama kapten Aivar Tänavsuu ütles, et tema võimaliku jäätrassi avamise küsimuses Hiiumaa ja Saaremaa vahel spekuleerida ei tahaks. Sadamakapten lisas, et senini tema teada ühtegi autot üle jää sel talvel Saaremaalt Hiiumaale tulnud ei ole. Ega ka vastupidi.

Kadri Pulk Hiiu Leht 04-03-2005
Jää ja lumi 04.03.2005 07.03.2005 Paastukuu esimese reede hommikul kell pool üheksa oli Salinõmmes - 17,7 C kraadi külma, ilm oli tuuletu, kuid üleni pilve tõmbunud. Hiljem siiski selgines jälle ning lund sadama ei hakanud. Lumikate Salinõmme heinamaal oli 23...26 cm. Hiiumaa KA töötajad Madis Põdra ja Andres Miller sõitsid mootorsaaniga "Buran" järelevalvereidile Hiiumaa laidude maastikukaitseala laidudele. Ühtlasi mõõdeti jää ja lumepaksusi, mis on toodud järgneval skeemil.
Maanteeamet plaanib jääteid ETV/Hiiumaa.ee 09. märts.2005 Kas raha kulutamine jääteedele vastu kevadet oleks mõistlik? (Erakogu) Ehkki jääolud kinnitavad vastupidist, pole maanteeamet loobunud plaanist rajada täiendavaid jääteid, kinnitades, et vastavad otsused tehakse järgmise nädala alguses, teatas ETV. Samas pole Saare teedevalitsuse spetsialistide sõnul praegusel hetkel mingeid eeldusi selleks, et sel aastal saaks peale Haapsalu-Noarootsi jäätee lisateid rajada. Nädalavahetusel tehtud jääluure andmeil pole kuigi tõenäoline, et tänavu saaksid hiidlased-saarlased kasutada ametlikke jääteid saarelt saarele või saartelt mandrile sõiduks. Saarte teedevalitsuse juhataja Aleksander Kollo sõnul läheks rüsijää freesimine ja jäätee rajamine maksma umbes 300 000 krooni. Ta kahtles, kas maksumaksja raha kulutamine kümnekonnaks päevaks vastu kevadet ja ajal kui praamiliiklus toimib, oleks otstarbekas. Ka Muhu ja mandri vahelist Suurt väina on tänavu küllalt ebatõenäoline mööda jääd ületada, kuna sealne jää on enamuses rüsijää. Sünoptikute prognoosi kohasel on märtsis oodata normilähedast või pisut madalamat keskmist temperatuuri. Kõige külmem aeg on kuu algus, edaspidi ilmad pehmenevad. Päris lõpus võib õhusooja olla isegi 10 kraadi ümber. Sademeid peaks tulema normi piires või pisut vähem.
Jäätee tegemise plaan on meediamull (1) Kolmapäeval paiskas Eesti televisooni (ETV) Saaremaa reporter Margus Muld meediasse väite, justkui plaaniks maanteeamet veel sel aastal täiendavaid jääteid rajada. Maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus kinnitab, et tegemist on mingi "müraga" ning jääteed sel aastal küll enam tegema ei hakata. Ainus ametlik jäätee, mis seni avatud, on Haapsalu–Noarootsi jäätee. "Ehkki jääolud kinnitavad vastupidist, pole maanteeamet loobunud plaanist rajada täiendavaid jääteid, kinnitades, et vastavad otsused tehakse järgmise nädala alguses," seisab 9. märtsil kell 10.05 ETV internetilehele üles pandud uudises. Maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus oli vastavat väidet kuuldes siiralt üllatunud ning kinnitas, et mingit jääteed nad sel aastal küll teha ei taha. "Esiteks jääd ei ole, teiseks võiks kalendrisse vaadata," sõnas Sõrmus. "Laevad sõidavad ju normaalselt. Ei ole mõtet mingist jääteest unistada," lisas ta. Peadirektori sõnul näitasid Raivo Kibuspuu tehtud uuringud, et Hiiumaa ja mandri vahel on keskpaigas vaid 10-11 cm paksune jää. Eelmisel nädalal tehtud uurimisretkel pöördus teemeister Kibuspuu tagasi 16 sentimeetri paksuse jääni jõudes, seda Heltermaalt umbes 8 kilomeetri kaugusel. Hiiumaa ja Saaremaa vahelist traditsioonilist Soela–Tärkma trassi lõikab sel talvel kaks korda päevas saarte vahel sõitev parvlaev. Eelnevatel aastatel on parvlaevaliiklus talveperioodiks katkenud. ETV reporter Margus Mulla andmetel on uuritud alternatiivset 14kilomeetrist trassi Tärkma ja Jõiste vahel, ent Saaremaa pool on kolm kilomeetrit rüsijääd. Saaremaa ja mandri vahel on mõõdetud jää paksuseks 20 sentimeetrit, kuid Saaremaa pool on taas 3 km jagu rüsijääd, mille sõidetavaks muutmine on suur ja kulukas töö. Ametliku jäätee avamiseks peaks jää paksus olema 22 sentimeetrit.
KADI LAID Hiiu Leht 11-03-2005
Vormsi jäätee ahvatleb riskima Lehte Ilves lehte@le.ee Loe kommentaare (9) Vormsi jääteel käib elav liiklus, kuigi ametlikult seda teed ei ole. Foto: Arvo Tarmula Kuigi Vormsi jäätee ei ole ametlikult avatud, kasutavad nii vormsilased kui ka mandrirahvas seda juba kuu aega, sest parvlaev rühib jääd lõhkudes saarele 2–3 tundi. „Jää tuli liiga hilja ja praegu teda enam juurde ei kasva,” ütles Lääne teedevalitsuse kohalik juht Urmas Robam. Tema andmeil on jääd kohati 21 cm, tee avamiseks oleks aga vaja 22–23 cm. Robam lisas, et julgemad läksid autoga merele, kui jääd oli vaid 14 cm. Vormsi jääteed ei lubanud ka Lääne teedevalitsuse juhataja Enn Raadik, kes käis läinud nädalal mitteametlikku jääteed mööda Kihnus suvist teeremonti ette valmistamas. „Väga väikese autoga, kahekesi, omal riisikol,” ütles Raadik mitteametlikku jääteed pidi Kihnu sõidu kohta. „Teame, et poleks tohtinud.” Vormsi jäätee asjas oli ta aga resoluutne: „Me ei saa võtta enda peale vastutust inimeste ja autode eest.” Raadik tuletas meelde, et alles läks põhja Saaremaalt Abrukale sõitnud džiip. Tähistamata tee on ohtlik Vormsi vallasekretär Eidi Leht peab üliohtlikuks, et inimesed sõidavad iga päev ja iga ilmaga üle tähistamata jää. Merel võib nähtavus ühe hetkega kaduda, aga kuhu sa sõidad, kui tee ei ole tähistatud. Autojäljed lähevad ees risti–rästi, mõni jõuab laevateele ohtlikult lähedale. Kui pole jääle minekut keelavat märki, ei saa ka politsei sõitjat karistada. Leht ütles, et ei lähe kunagi hea tundega jääteele, olgu see ametlik või mitte. Meri on meri. Juttu, et paar sentimeetrit jääb jää nõutavast paksusest puudu, ei võta Leht tõsiselt. Kui tahetakse teed avada, leitakse ka koht, kus on jääd rohkem kui 21 cm, ja tehakse teele jõnks sisse. „Mõne aja eest tuli seitse džiipi üle jää,” tõi Leht näite jää tugevusest. Kui tee on tähistatud, saab seda mööda minna jalgsi või jalgrattaga. Autode raskust saab piirata. Leht ütles, et kui varem käis ta mandril umbes kord nädalas, siis nüüd jääteed mööda paar korda nädalas. 10 km kaugusele Rohukülla sõidab auto 10 minutit. Autoga laevale minnes maksab sõit 113 kr. „Ma ei käi Haapsalus niisama, oma lõbuks,” toonitas Leht. „Kui tee on kehv, jätan lapsed maha ja lähen üksi.” Ta lisas, et Haapsalust toitu ostes tuleb kokkuhoid päris suur. Mis jäätee maksab? Enn Raadik kinnitas, et raha jäätee avamist ei takista. Tema alluv Urmas Robam aga toonitas, et Vormsi jääteele kuluva raha arvel jääb mõni muu töö tegemata. Robami hinnangul võib Vormsi jäätee maksta 100 000 krooni ringis. Raadik täpsustas, et sellest summast võiks jaguda 20 päevaks. Kõige rohkem kulub raha tee avamiseks ja sulgemiseks, sest nõuded on karmid: tähistuse kõrval nõutakse ka kilomeetriposte, silte ja mehitatud valvet. Sulgemisel tuleb see kõik jälle kokku koguda. Raadiku sõnul suudab teedevalitsus 2–3 päevaga korraldada jäätee avamise, kuid sel kevadel Vormsi jääteed ei tule. Robam läinud nädalal nii resoluutne ei olnud. „Kui surve läheb väga suureks, teeme lahti,” ütles ta. „Ka vald pole meiega sel teemal ühendust võtnud.” Robami sõnul on kahel varasemal aastal Vormsi jäätee suletud 11. ja 19. märtsil.


Vormsi jääteel käib elav liiklus, kuigi ametlikult seda teed ei ole.
Foto: Arvo Tarmula
Jäätrassid ahvatlevad riskijulgeid autojuhte (11) Kuigi praegu on Eestis ametlikult avatud vaid Haapsalu-Noarootsi jäätee, sõidetakse autodega veel Munalaiult Kihnu ja Hiiumaalt Muhumaale. Ja kuigi teel Abrukalt Roomassaarde vajus läbi jää Kaarma valla maastikuauto, ei jäta ka Abruka saare lambakasvataja oma pisibussiga talvist jääteed kasutamata. Prussid läbi auto “Esimesed hulljulged mehed panid kaks pikka prussi auto esimeste ja tagumiste uste akendest välja, et kui jää äkki ei kanna, pääsevad mehed ise ja auto jääb ka näha,” kirjeldas Hiiumaalt Salinõmme küla alt Muhumaale Seaninale umbes 25 kilomeetri pikkuse jäätee rajamist üks Hiiumaa elanik. “Salinõmmelt käivad noored mehed autoga jää peal sõitmas, sealt on lumi ära lükatud ja saab hõlpsasti jääle, Seanina endise kalatööstuse kõrval on lume pärast probleeme maalesaamisega,” rääkis teine hiidlane, kes oma maasturiga seda trassi sõitnud. Tema hinnangul on tavalise sõiduautoga küllalt riskantne praegu Hiiumaalt Muhumaale sõita, sest takistab paks lumi. Huvilised on küll mõned kadakaoksad tähistuseks jäätrassile pannud, kuid oksi on vähe ja ainult neile loota ei tasu. “Mina käin Munalaiult pidevalt Kihnus, kümme kilomeetrit on jääteed ja kohalikud mehed on hoiatuseks üles pannud ka kaalu piirava 2,5 tonni märgi,” selgitas Meie Maale firma Kihnu Kala juhataja Sergei Kozlov, kes eile käis autoga Kihnus ja pühapäeval Hiiumaalt Muhus. Kohati jää õhuke “Hiiumaalt Heinlaiuni ehk 11 kilomeetrit on jää paksus 25–30 sentimeetrit, kuid siis tuleb nõrk koht ette ja seal on jääd vaid 17 sentimeetrit,” rääkis Saarte Teedevalitsuse spetsialist Raivo Kibuspuu. Tema hinnangul on tuuled nõrka jääd ka veidi nihutanud. “Jõudsin 4. märtsil järsu servani, kus jää paksus oli 10 sentimeetrit ja nädal aega hiljem, kui vahepeal oli kõva külm, oli vaid kaks sentimeetrit jääle paksust juurde tulnud,” rääkis Hiiumaa teemeister. Veljo Kuivjõgi Saaremaa Ralli 15-03-2005
Jäätee pole nali Loe kommentaare (3) Jäätee avamisega võtab teedevalitsus oma õlgadele raske vastutuskoorma. Olgu jää ja ilm missugune tahes, inimene koos oma võimsa sõiduriistaga on looduse kõrval siiski vaid tolmukübe. Seepärast on ka mõistetav, miks Lääne teedevalitsus hoiab kinni igast seadusepügalast — et risk oleks peaaegu olematu. Samal ajal riskivad paljud inimesed oma eluga, lühendades mitteametliku jäätee abil oma teekonda, hoides kokku aega ja raha. Lääne Elu meelest on ebanormaalne, et ametnikud vaatavad pealt, käed rüpes, kuidas üks inimelusid puudutav valdkond isevoolu teed läheb. Kui ametlikku teed ei saa teha, aga inimesed ikkagi sõidavad, tuleks neile anda vähemalt teavet. Kas või nii nagu rannavalve heiskab supelrannas suure tuule ajal punase ja rahulikul päeval rohelise lipu. Jäätee peaks olema tähistatud, et seda mööda saaks jalgsi käia, sõita jalgratta või tõukekelguga. Tee otstes peaks olema teadetetahvel, mis ütleb, et tee on mitteametlik, sest kilomeeter enne Vormsit on õhuke koht. Või et asi on ikka väga hull: ära täna mingil juhul mine. Lääne Elu ei ole jäätee asjatundja ja meie soovitused võivad olla naiivsed, kuid see ei tähenda, et midagi ei peaks ette võtma. Teedeehitajad peaksid ehk rohkem koostööd tegema merd tundvate vormsilastega. Ehk saab maavanem oma autoriteeti kasutades vormsilased ja tee–ehitajad ühe laua taha kutsuda ning tulevaks talveks paremaid lahendusi otsida.
Jää ja lumi 18.03.2005 19.03.2005 Pärast neljapäevast sula, mil Salinõmmes oli üle +4 C kraadi sooja ja tibutas pisut isegi vihma, oli reedel ka kekspäeval jälle paar külmakraadi. Reede päeval puhus tugev põhjatuul ja taevas oli üleni rünkpilves, päike siiski piilus aegajalt, hiljem hakkas hõredat lund sadama. Lumetuisus oli nähtavus aeg-ajalt üsna niru. Lumepaksus Salinõmme heinamaal oli 21...23 cm, merel kuni 15 cm. Ranna ääres on kohati vesi jää peale ilmunud ja selle peal on sulalumi. Sellise vesilume kihi paksus oli kuni paarkümmend cm. Retk sooritati moororsaaniga "Buran" ning mõõdetud jää- ja lumepaksusi näeb järgneval skeemil.
Noarootsi-Haapsalu jäätrass on suletud Maanteeamet sulges laupäeval seoses sulailmadega liikluseks Haapsalu-Noarootsi vahelise jäätee. 3,1 kilomeetri pikkune trass oli ainus tänavu talvel ametlikult avatud jäätee. Maanteeamet hoiatas mitteametlike jääteede kasutamise eest. (BNS)
Jääolud 28.03.2005 29.03.2005 Pärast suure reede suurt sula, mil Salinõmmes ligi +9 C kraadi sooja oli, on maa ja jää umbes kolmandiku osas lume alt välja sulanud. Nii on Salinõmme heinamaal lumikatte paksus 0...13 cm, umbes sama seis on ka merejääl. Esmaspäeva hommikul kella 7 ajal oli Salinõmmes ligi -6 C külmakraadi, ilm tuuletu ja pilves. Kell 9 oli külma -1,6 C kraadi, päeval aga +5 C kraadi sooja. Jääpaksusi näeb järgneval skeemil, millele on märgitud mootorsaaniga "Buran" läbitud teekond ja 2 veel kitsast jääpragu Hanikatsi silmas. Päevased sulad ja öised külmad on merejääd veidi tüsedamaks kasvatanud, kuid mitte oluliselt. Samas hakkab jää end vett täis imema ja svammitaoliseks muutuma, eriti Saarnakist idapool ja Öakse silmas. Selles piirkonnas oli kohati ka sulavett jää peal ja neis loikudes juba 2 kühmnokkluigepaarigi paterdamas, kajakaist-varestest rääkimata. Lahtisi lahvandusi merel veel pole, kuid Salinõmme ääres on palju lahtisi pragusid, mis merejääle ja hiljem tagasi pääsemise keeruliseks teeb. Igatahes traktor kreissaega, millega Hanikatsil küttepuid saagimas käidi, pääses hommikul Salinõmme sadamast ilusti välja ja õhtul kuidagi tagasi ka.
HOIATUS! JÄÄLEMINEK ON ELUOHTLIK! 05.04.2005 Jürikuu 4. hommikul veidi enne päikesetõusu oli Salinõmmes veel - 3 C kraadi kandis külma. Möödunud päevasoojadega oli aga jää tumedaks tõmbunud, st vett täis läinud. Rannaäärsed jäälõhed olid lahti sulanud ja laienenud, kaugemal polnud aga lahvandusi näha. Et Suur-Pihlakarel remonditud kalurionnile välised unkaaknad ette panna, mindi Salinõmme sadamast mootorsaaniga, koormatud kelk slepis, jääle. Kuna Härglaiu silmas jää väga tume oli, üritati veidi ringi minna. Huvipärast mõõdeti Salinõmme sadama ja Vähesaarnaki Otsanukiotsa vahelisel kadakatega tähistatud jääteel jää paksust. Juba nelja tuurahoobiga sai jää läbi raiutud, kuigi mõõtmine näitas jääpaksuseks 28 cm. Seejärel suunduti uuesti Suur-Pihlakare poole, kuhu üritati pääseda Auklaiu silmast, kuid Auklaiust edasi läks tuur ainsa hoobiga jääst läbi. Ka Öakse äärest ei saanud kuskilt edasi, kõikjal oli jää juba nii pudedaks sulanud, et tuur esimese hoobiga sellest läbi läks. Ei jäänud muud üle, kui tuldud teed tagasi minna. Salinõmme sadamas oligi juba jäälõhkuja ehk linavästrik vastas. Läbitud teekonda iseloomustab järgnev joonis.

Õhtul Salinõmme linnuvaatlustornist pikksilmaga jääd uurides, oli näha, et Soonlepa lahe põhjaossa, Talislaiu lähedale, Auklaiu silma ning Kivirahu ja Hoburahu vahele olid jäälahvandused tekkinud, sest linnud otsisid seal vee alt toitu, mida jääpealses veelombis teha poleks saanud. Lahvandused olid paksult täis kühmnokk- ja laululuiki, sõtkaid, tuttvarte, sinikaelparte ning hõbe- ja merikajakaid. Silmarahudel Auklaiu silmas istusid kalurite "sõbrad" kormoranid. Ja täpselt nädala eest sai veel traktoriga üle jää Hanikatsis käidud...
Tagasi 2004/05 jäätalve lehele
Väinamere materjalikogu esilehele